Esimesed muljed

Minu eelteadmised oma uuest ülikoolilinnast põhinesid peamiselt Viru Keskuse Rahva Raamatus sirvitud reisijuhil, Wikipedia Philadelphia-teemalisel artiklil ja ameeriklaste üsna vastakatel ütlustel. Meelde jäid sellised märksõnad nagu "iseseisvushoone", "vabaduskell", "Ameerikas kuritegevuselt 3. linn" (lisaks president Ilveselt kuuldud "seal linnas võis pidevalt peksa saada"), "elanike arvult Ameerika 6. linn (veidi rohkem inimesi kui Eestis)", "Benjamin Franklin" ja "vennaliku armastuse linn". Nii et pehmelt öeldes oli minu teadmised linnast ja sellest, mis mind ees ootab, seega üsna puudulikud...

Olin umbes nädal enne ärasõitu leidnud endale Philadelphias ajutise elukoha. Plaan oli elada seal (ühe elumaja 3. korruse toas) nii kaua, kuni ma endale midagi püsivamat leian - kõik katsed Eestist pikaajalisemaid tehinguid teha olid hiilgavalt läbi kukkunud. Olin sellegipoolest optimistlik, sest tänu Miami orientatsioonile saabusin Philadelphiasse juba 22. augustil, rohkem kui nädal aega enne loengute algust.

Esimest kahte päeva linnas (laupäev-pühapäev) otsustasin aga kasutada turistina Philadelphia avastamiseks, sest kõik ülikooliga seotud ja kinnisvarabürood olid niikuinii kinni. Alustasin tiiruga ülikooli juurde. Ja ülikoolilinnak on tõesti ilus!

Mina koos Benjamin Frankliniga laupäevast lehte lugemas.

Järgmisel päeval võtsin ette linna põhilise turistimagneti: Ameerika iseseisvumise ja vabadussõjaga seotud hooned. Külastasin iseseisvushoonet (Independence Hall) ja kaesin kuulsat vabaduskella. Kuigi ühest küljest täiesti pragunenud, ei jää see malmist raekojakell oma funktsionaalsuselt palju alla Tallinna vabaduskellale.

Iseseisvushoone ees.

Iseseisvushoone: selles toas kirjutati 1776. aastal alla Ameerika iseseisvusdeklaratsioonile ja 1787. aastal USA põhiseadusele.

Selles majas kirjutas Thomas Jefferson esimese versiooni Ameerika iseseisvusdeklaratsioonist. Esiplaanile jäänud hoburakend ei ole aga paraku mitte kõige tüüpilisem sõiduvahend linnas - esikohta hoiavad kõikvõimalikud maasturid (soovitavalt vähemalt 8-liitrise mootoriga).

Kesklinnas asub veel ka väga popp armastuse purskkaev ja raekoda, mis valmides oli maailma kõrguselt 3. ehitis (ainult Eiffeli torn Pariisis ja Washingtoni monument Washingtonis olid sellest kõrgemad - seega oli paar aastat tegemist maailma kõrgeima hoonega).

Armastuse purskkaev

Raekoda: nii kõrge, et ei mahtunud kogupikkuses pildile ;)