neljapäev, 15. oktoober 2009

Mõtle, mida sa sööd!

Öeldakse vist, et sa oled see, mida sa sööd. Sellisel juhul olen ma Ameerika mõistes küll üsna igav inimene. Nimelt sattusin täna Ameerika lennufirma US Airways lehelt lugema, missuguseid valikuid lennukis antavale söögile nad pakuvad. Nimekiri oli järgmine:

1. Mitte midagi, 2. aasiapärane taimetoit, 3. nõrga maitsega toit, 4. suhkruhaigetele mõeldud toit, 5. gluteenivaba toit, 6. puuviljavalik, 7. kiudainete-rikas toit, 8. hindudele mõeldud toit, 9. kosher, 10. madala kalorisisaldusega toit, 11. madala rasvasisaldusega toit, 12. madala valgusisaldusega toit, 13. madala puriinisisaldusega toit, 14. madala naatriumisisaldusega toit, 15. moslemitele mõeldud toit, 16. laktoosivaba toit, 17. idamaine aasia toit, 18. toores juurvili, 19. mereannid, 20. tavaline, 21. taimetoitlane, 22. taimetoitlane (lacto-ovo s.t. sööd piima ja mune).

Kogu tsirkus söögi üle on seda kummalisem, et tegelikult antakse lennukis kõikidele inimestele (vähemalt siis, kui on tegemist lühemate Ameerika-siseste lendudega) pakk soolapähkleid ja karastusjook. Ole siis moslem, suhkruhaige või madalal puriinidieedil.

Selline äärmuslikult valikuline suhtumine sööki tundub olevat nähtus, mis kõikides heaoluühiskondades ühel hetkel välja lööb. Erandiks pole siin näiteks ka soomlased. Ameeriklased muidugi on neist sammu ees: buy-cottimine (boikottimise vastand: olukord, kus tarbijad ostavad eelistatult neid tooteid, mille tootmisel on järgitud neile sobivaid tõekspidamisi (nt Fairtrade kohv, lapstööjõuvaba kangas, rõõmsate lehmade liha)) on Ameerikas tõusev trend. Lugesin hiljuti isegi arvamusartiklit, kus spekuleeriti, et tulevikus võib selline buy-cottimine tavapärase valimise ja hääletamise välja suretada (valimas käimine on ju tüütu, aga osta meeldib kõikidele).

Huvitav, kas näiteks 10-20 aasta pärast on Eesti inimesed oma toidu suhtes sama valivad?


Väike dieedisõnaraamat:

Puriin - orgaaniline ühend üldvalemiga C5H4N4, aga ka sarnaste ühendite rühm. Puriinid on looduses väga laialdaselt levinud. Näiteks on inimeste DNA struktuur määratud 4 puriini (tümiin, tsütosiin, adeniin ja guaniin) vaheliste vesiniksidemetega. Noh, see on see bioloogiatunnist tuntud A=T, G=C (G ja C vahel tegelikult 3 sidet). Lisaks kuuluvad puriinide hulka ka näiteks mustas tees leiduv teobromiin ja meie kõige lemmik kofeiin.
Miks peaks keegi puriinidest hoiduma, on mulle pisut arusaamatu, aga Wikipedia sõnul soodustab väga kõrge puriinisisaldusega toit podagrat.