Eelmisel nädalal täitus aasta minu Ameerika-seikluse algusest. Peab tunnistama, et vahepeal on üsna palju asju juhtunud (vt. kõiki eelnevaid postitusi) ja ma palju juurde õppinud.Ma ei kavatse siin siiski nüüd möödunud aegu meenutama hakata, vaid teen hoopis lühikese ülevaate sellest, mis mind kahe nädala pärast (siis, kui semester jälle peale hakkab) ees ootab.
Esiteks algavad jälle loengud. Ametlikult võtan uuel semestril ainult ühte ainet - nanotehnoloogiat. See aine ei ole küll otseselt mu erialaga seotud, aga põnev tõotab see sellegipoolest tulla. Loengut annab endine teadur IBM-st, nii et loodetavasti taipan pärast aine võtmist igasugustest kvant-viguritest (kvant-täpid, kvant-kaevud, kvant-torud jms) palju rohkem kui praegu.
Mitteametlikult võtan tegelikult siiski veel ühte ainet, nimelt sissejuhatust keemiaprotsesside väljatöötamisse (Introduction to Process Design). See on keemiainseneride jaoks bakalaureusetaseme aine, mistõttu ainepunkte ma selles loengus käimise eest ei saa. Tegelikult on olukord üsna kurioosne, sest soovi korral võiksin võtta kõikide muude osakondade bakalaureusetaseme aineid (nt orgaanilist või füüsikalist keemiat, mida ma juba Tartus kõvasti tudeerinud olen), aga mitte keemiatehnika bakalaureuse aineid, mida ma kunagi võtnud pole.
Aga süsteemiga ei ole mõtet siin võidelda. Tuleb "lõuad pidada ja edasi teenida", nagu mõned juba peaaegu sada aastat tagasi teadsid.
Teiseks ootab mind jälle ees õppejõu assistendi töö. Sedapuhku hakkan andma keemiatehnika põhioperatsioonide praktikumi (Unit Operations Lab). Arvatavasti juba selle nädala lõpus hakkan läbi tegema praktikumi kuuluvaid töid, et semestri alguseks juba neid teistele õpetada.
Kolmandaks tuleb intensiivistama pingutusi laboris, et pikaleveninud artikkel lõpuks avaldamisele saata.
Neljandaks tuleb aga nüüd kohe külmkappi tühjaks sööma hakata, et semestri esimesteks nädalateks sinna midagi seisma ei jääks. Kuulu järgi pidi olema võimalik erinevaid aktustejärgseid bankette ja pidulikke vastuvõtte külastades vähemalt kaks nädalat rahulikult (ja tasuta!) söönuks saada. Tuleb ainult rahulik nägu ette manada ja suul kiiresti käia lasta. Saab igatahes näha!
