Minu muljed Ameerikamaast algavad aga hoopis Miamist, kus 18.-22. augustil toimus Fulbright'i stipendiumi saanud tudengitele mõeldud infolaager/orientatsioon. Peaks vist kohe ära mainima tõsiasja, et august-september on Kariibi mere piirkonnas tornaadode ja troopiliste tormide tippaeg. Näiteks sel ajal, kui ma New Yorgis rahulikult burgerit nosides oma jätkulendu ootasin, räsis Miamit troopiline torm Fay. Kolme tunni pärast aga maandus mu lennuk täiesti rahulikult Miami lennuväljal, kus meid võttis vastu hõre uduvihm. Samasugune vihm jätkus ka järgmisel päeval, aga igaks juhuks olid Florida võimud otsustanud kõik osariigi koolid (s.h. ülikoolid) sulgeda. Hongkongi tormidega võrreldes (kus tuul ühiselamu esisel õuel oma suva järgi metalltoole ringi lohistas) valmistasid Florida tormid mulle seega kerge pettumuse.
Orientatsioonist võttis osa 87 üliõpilast. Sisuliselt oli tegemist justkui mini-olümpiamängudega, sest kohal oli inimesi igast maailma otsast. Kokku toimus sel suvel sarnaseid laagreid vist 4 või 5, üks neist veel Miamis ja üks Arizonas. Nii et Fulbrighter'eid on maailmas tegelikult üsna palju. Eestist sai sel aastal stipendiumi kokku 6 inimest (4 "tavalist" ja 2 teadus&tehnoloogia stipendiumi). Miamis olin sellegipoolest ainuke eestlane ja tegelikult isegi ainuke inimene Balti riikidest, sest Lätist ja Leedust ei olnud kedagi.

Lähemalt sain tuttavaks ühe austerlase ja ühe uusmeremaalasega, kes mõlemad suundusid õppima maailma kõige ägedamasse tehnoloogiaülikooli, Massachusetts Institute of Technology'sse (MIT).

Vaba aja üritustest tuleb kindlasti välja tuua kruiisi Biscayne'i lahel ja õhtusööki Miami ühes kõige kuumematest ööklubidest, Nikki Beach.


Orientatsiooni viimasel päeval (u. 3 tundi enne Miami-Philadelphia lennuki väljumist õnnestus mul lõpuks ka Miami rannas ujumas ära käia). Siin on fotograaf tabanud hetke, kus ma esimest korda Atlandi ookeani läänekaldal vett katsun (2. orientatsiooni päev):

Seiklused jätkuvad Philadelphias!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar