Tuuline linn

Eelmisel nädalavahetusel toimus Chicagos, Tuulises linnas kõikidele Fulbright Science and Technology stipendiaatidele mõeldud seminar. See oli minu jaoks järjekorras juba 2. selline seminar, eelmine oli juunis ja Bostonis.

Fulbright Science and Technology Award (Fulbrighti stipendium teaduse ja tehnoloogia üliõpilaste jaoks) on USA valitsuse jaoks väga uus stipendium. Täpsemalt on seda välja antud ainult 3 aastat: esimesed ca 30 üliõpilast saabusid Ameerikasse üle-eelmisel sügisel (nende seas ka 1 eestlane). Järgmisel aastal anti kogu maailma peale kokku välja u 40 stipendiumit, Eestist sai stipendiumi 2 inimest. Arvestades, et sama ajaga oli Bangladeshist sama stipendiumi saanud samuti kõigest 3 inimest ja Indiast ainult 1, siis oli Eesti per capita stipendiumite arvu koha pealt kindlasti maailma esirinnas. Eelmisel aastal Eesti küll ühtegi kohta ei saanud, järgmisel sügisel aga on oodata jälle lisa.

Aga tagasi seminari juurde. Reede pärastlõunane programm algas kohe äärmiselt põneva külastusega Chicago lähedal asuvasse (vähemalt u 2 nädalat veel) maailma suurima osakeste kiirendi juurde - Fermilabi. Fermilabi auks ja uhkuseks on üle 6 km läbimõõduga Tevatroni-nimeline kiirendi, mille abil teadlased uurivad aine olemust ja püüavad mõista universumi tekkimise seaduspärasusi.

Fermilabi rahvuslik laboratoorium linnulennult. Esiplaanil peakiirendi ja taamal 6.3 km läbimõõduga Tevatroni kiirendi. Allikas: Wikipedia.


Fermilabi peahoone ees.

Täpsemalt uuritakse Fermilabis väga suurtel kiirustel (99.99999954% valguse kiirusest) toimuvate prootonite ja antiprootonite omavahelisi kokkupõrkeid. Kokkupõrkeid registreeritakse tavainimese jaoks täiesti müstilisi mõõtmeid võtvate detektoritega. Meil lubati uudistada laboratooriumi üht kahest põhilisest tööloomast - põrkedetektorit (Collider Detector). See 5000 tonni kaaluv ja 12 m läbimõõduga detektor on võimeline registreerima miljoneid kokkupõrkeid sekundis. Et meie külaskäigu ajal "katse parasjagu käis", näidati meile ainult detektori elusuuruses fotot.

Põrkedetektor.

Laupäeva ja pühapäeva veetsime peamiselt hotelli seminariruumides üksteisele oma uurimistöö tagamaid selgitades ja teiste ettekandeid kuulates. Laupäevase õhtusöögi eel pidas meile ettekande hiljutine Ruanda teadus- ja tehnoloogiaala minister Romain Murenzi. Täiesti uskumatu elukäiguga mees!

Ruandas sündinud, kuid väga noorena põgenikuna Burundisse suundunud, saatis ta pärast ülikoolist matemaatikadiplomi saamist 3 aastat järjest taotlusi erinevatesse Euroopa ülikoolidesse, et doktorantuuri pääseda.Lõpuks sai ta sisse Leuveni katoliiklikusse ülikooli (sugugi mitte halb kool). Pärast doktorikraadi saamist oli ta juba tagasi Ruandasse minemas, kui talle tuli pakkumine USAst järeldoktorantuuri tegemiseks ja tagasimineku plaanid jäid katki.
See juhtus 1993. aastal. Järgmisel aastal algas Ruandas kodusõda, mille käigus tapeti kuni miljon inimest, sh suur osa haritlastest. Jne-jne.
Viimati soovitas ta aga Ruanda valitsusel 100'000 lapsele tasuta sülearvuteid jagada ja koordineeris üleriigilise fiiberoptilise kaabli võrgu loomist ja selle ühendamist suurte ookeanialuste kaablitega.

Esmaspäeval jäi siis enne lennukile minekut veidi aega, et linnaga pisut lähemat tutvust sobitada.

God Bless America (J. Seward Johnson)

Chicago suure Oa peegeldusest.

Uba.