Philadelphia sümfooniaorkester

Käisin eile teist korda oma siinoldud aja jooksul Philadelphia sümfooniaorkestrit kuulamas. Philadelphia sümfooniaorkester kuulub Ameerika orkestrite "Suurde viisikusse" koos New Yorgi filharmoonikute, Bostoni, Chicago ja Clevelandi sümfooniaorkestritega (mis teeb temast automaatselt ühe maailma parimatest orkestritest).

Kõik orkestri liikmed on professionaalsed muusikud, kellest paljudele on selles orkestris mängimine elu suurima unistuse täitumine. See võib-olla aitab seletada, miks orkestri praegune dirigent Charles Dutoit võrdleb orkestri juhatamist Rolls-Royce'iga sõitmisega. Et ta ei pea orkestriga oma soovide osas mingeid kompromisse tegema, sellest saab isegi minusugune täiesti tavaline kuulaja aru.

Eilsel kontserdil esitasid nad Pennsylvania oma poja, Philadelphias õppinud Samuel Barberi 1. sümfooniat, Elgari tšellokontserti ja Straussi "Also Sprach Zarathustrat" (kõik, kes kaks aastat tagasi minu sünnipäeval juhtusid käima, teavad-tunnevad seda viimast teost vist üsna hästi; teistele selgituseks, et see on teos, millest pärineb Kubriku "2001: kosmoseodüsseia" tunnusmuusika). Elgari tšellokontserdi soolo-osa mängis norra tšellist Truls Mørk oma Montagnana 1723. aastal valmistatud tšelloga.

Orkestri kodusaaliks on Kimmel Center Philadelphia kesklinnas:

Kimmer Center - Philadelphia sümfooniaorkestri kodu

Mobiiltelefoniga tehtud udune pilt kontserdisaalist.

Võib-olla peaksin lõpuks veel veidi selgitama, kuidas ma endale selle maailma tippu kuuluva orkestri kontserdipileteid lubada saan. Nimelt on orkestril kõikidele üliõpilastele mõeldud hooajapilet, mis võimaldab tudengitel kuulata kõiki Philadelphia orkestri kontserte 25 dollari eest aastas. Asja konks seisneb vaid selles, et üliõpilased paigutatakse istuma 5 minutit enne kontserdi algust saali jäänud tühjadele kohtadele. Eile näiteks istusin reas number 6, kus täispilet maksaks, sõltuvalt kontserdist, 80-150 dollarit.