teisipäev, 18. november 2008

Natuke maailmavalu

Tahan oma Ameerikas elamise kolme esimese kuu täitumist tähistada sellega, et räägin pisut neist asjadest, millest ma siin riigis kohe üldse aru ei saa. Neid on kokku kolm.

1. Ilm.
Ilm on siin kuidagi imelik. Ma ei oska seda täpselt seletada, aga kui on soe, on kohe eriti soe, ja kui on külm, siis ikka kohe lõikab läbi kõikide riiete. Kui suvepoole sain riietuse valimisega veel kuidagi hakkama, siis viimasel ajal olen kohe eriti ebaõnnestunud valikuid teinud.
Kohalikest elanikest mõõtu võtmine ei vii samuti võidule. Eile hommikul oli siin näiteks +2 kraadi Celsiuse järgi (see on 37F - otsustasin sellele Fahrenheiti skaalale ikka ka võimaluse anda), aga mulle tuli poolel teel kooli vastu lühikeste pükstega tüüp. Õnneks polnud tal jalas plätusid, aga neidki võis veel eelmisel nädalal kohata. Lisaks valmistab arusaamatust tõsiasi, et kuigi on külm, õitsevad aedades ja tänavate äärtes veel igal pool sügislilled, just nagu polekski veel novembri keskpaik, vaid augusti lõpp.
Tõesti ilmelik on see Philadelphia ilm.

2. Majad
Ameeriklased elavad eestlastega võrreldes väga vanades majades ega tea euroremondist midagi. Kuigi kodudes võib ju hiiglaslik LCD-teler olla, võtab see voolu ikka sellest 60. aastatel paigutatud pistikust, mis veel hädavaevu seina küljes püsib. Säästupirni siin veel ei tunta - vähemalt poest seda küll osta ei saa. Rääkimata siis akendest - sisuliselt ollakse vanadest eestlastest, kes seapõitest aknaid tegid, sammujagu ees, aga plastikaknad on muidugi kauge tulevikumuusika. Soojusisolatsioonilt jäävad need igatahes isegi Lasnamäe korrusmajade akendele alla (seal on aknad vähemalt kahekordsed). Nii istungi praegu oma toas arvuti taga ja tunnen, kuidas sügistuul mõnusalt mu juukseid silitab...
Kahjuks on soojustpidavad aknad vist midagi sellist, mis eestlasele tundub loomulik, kuid mujal maailmas pole see mitte nii. Minu Hongkongi ühiselamutoas võis hea tahtmise korral näpu konditsioneeri ja aknaraami vahelt õue pista, Inglismaal oli kasutusel sama akende mudel, mis siingi. Kuna Eestis selliseid aknaid tõesti kuskil näha pole, lisan selguse mõttes skeemi (noolega on näidatud ära need kohad, kust tuul sisse puhub):

Arvestades, kui palju selliseid halvasti soojustatud maju maailmas on, ja kui palju energiat niimoodi lihtsalt raisku läheb, tundub igasuguste alternatiivsete energiaallikate uurimine ja arendamine täieliku priiskamisena. Võid ju tööle sõita hübriidautoga, aga su majas normaalse temperatuuri hoidmiseks peab samal ajal meeletud kogused kütteõli ära põletama, siis tundub ikkagi, et midagi on nagu valesti. Palun mulle üks XXL Big Maci eine, dieetkoolaga, palun!

3. WC-paber.

Pikemalt siin ei kommenteeriks, aga tuleb vaid tõdeda, et mingi oluline osa WC-paberi kontseptsioonist on ameeriklastel kahe silma vahele jäänud. Et seda asja paremini mõista, peab vist mulle külla tulema, et asi ise järele proovida.

2 kommentaari:

Heleri ütles ...

1. Nõus. Ja kõik imestavad, et kuidas mul saab külm olla, kui ma ise ometigi Eestist olen. Laupäeval oli siin 18 kraadi Celsiust, eile 1. Võta siis nüüd kinni...

2. NÕUS! Osad mu korteri akendest on kahekordsed ja need peavad külma kinni küll. Kuid see üks suur ühekordne logiseb ja laseb igalt poolt tuult läbi. Samas on küte nii tugev, et elan nagu saunas. + Millise valemiga neid aknaid (eriti just kahekordseid) puhastada saab???

Tervitustega Bostonist/Cambridge'ist

Roos ütles ...

Näen, et kaks esimest punkti on oma kommentaari saanud, nii et minu küsida jääb siis sinu kolmanda valulise mõtteavalduse kohta:
Läti Kare?
(mis iganes on sinu vastus, usu, mina suudan sind mõista - viimase kahe raseduskuuga olen ma ära proovinud kõik Tartus saada olevad wc-paberi margid)