Philadelphia ja juust

Saatejuht: "Kulinaariateemadel ka jätkame: tänases saates tutvume lähemalt Philadelphia-nimelise toorjuustuga. Sel puhul oleme saatesse kutsunud mitmeaastase Philadelphia-kogemusega keemiadoktorandi, Rainer Küngase."

Rainer: "Tere."

Saatejuht: "Rainer, Palun rääkige pisut lähemalt selle toorjuustu ajaloost."

Rainer: "Kuigi prantslased tundsid toorjuustu valmistamise kunsti juba 16.-17. sajandil, oli esimeseks toorjuustu valmistajaks Ameerikas põllumees William Lawrence 1872. aastal. Lawrence ei elanud avastuse tegemise ajal Philadelphias, õigupoolest isegi mitte Pennsylvanias, vaid hoopis New Yorgi osariigis. Ja päeval, kui ta toorjuustu esimest korda tegi, oli ta ilmselt üsna õnnetu: nimelt üritas ta legendi järgi valmistada hoopis Neufchâteli juustu."

Saatejuht: "Kui juustu Philadelphias ei leiutatud, kust on ta siis saanud oma nime?"

Rainer: "Kui Empire Cheese Company nimeline firma juustu valmistamise retsepti mõned aastad hiljem ostis, otsustati juustu hakata müüma kaubamärgi "Philadelphia" all. Philadelphia olevat nimelt olnud tol ajal väga kuulus oma kõrgekvaliteediliste piimatoodete poolest."

Saatejuht: "Nii et Philadelphia toorjuustul on Philadelphiaga pistmist umbes samapalju nagu Põltsamaa meiereil Põltsamaaga?"

Rainer: "Tõepoolest: Põltsamaa meierei kaubamärk on registreeritud Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ poolt, aga see ettevõte ei asu üldsegi mitte Põltsamaal, vaid hoopis Kaarlijärve külas Tartumaal. Põltsamaal asub samuti pikkade traditsioonidega piimatööstus, aga see on sunnitud kasutama E-piima kaubamärki."

Saatejuht: "Milleks siis ameeriklased toorjuustu ennekõike kasutavad?"

Rainer: "Arvatavasti on kõige populaarsemaks Philadelphia kasutusviisiks selle söömine saiaga, täpsemalt bagel'itega. Bagel on seemnetega ülepuistatud rõngassai. Paljalt on ta väga kuiv ja mitte eriti meeldiv suutäis, aga kui sellele määrida ohtralt Philadelphia juustu, muutub see äärmiselt maitsvaks kohvikõrvaseks."

Saatejuht: "Aitäh, Rainer, meie saatesse tulemast."

Rainer: "Aitäh."

Buffalo buffalo Buffalo buffalo buffalo buffalo Buffalo buffalo ehk reis Buffalosse ja Niagara joa juurde

Hiljuti võtsin ette reisi Philadelphiast Buffalosse, et minna vaatama üht Ameerika suurtest vaatamisväärsustest - Niagara juga.

Buffalo on Philadelphiast umbes 450 km kaugusel. Selle vahemaa läbimiseks kasutasin kohaliku odavbussifirma Megabus teenuseid. Megabus ja Greyhound on siin umbes samasugune paar nagu Eestis Ecolines ja Eurolines: mõlemad sõidavad samadel marsruutidel, aga esimese firma piletihind on umbes kaks või kolm korda odavam kui teise firma oma. Sooduspakkumise tõttu sain 2 piletit Buffalosse ja tagasi ainult 6 krooni eest, mis teeb ühe kilomeetri hinnaks umbes 0,0033 krooni inimese kohta. Kuidas selliste hindade juures võib siiski kasumit teenida, jääb mulle arusaamatuks. Ilmselt on Megabusi omanikud saanud inspiratsiooni Milo Minderbinderi äriskeemidest.

Buffalo on umbes 300'000 elanikuga linn, mille hiilgeaeg oli umbes 150 aastat tagasi, kui valmis New Yorki ja Suurt järvistut ühendav Erie kanal (Buffalo on kanali järvistupoolses otsas). Hiiglusele järgnenud 150 aastat on möödunud linna jaoks suhteliselt vaikselt, kui jätta välja kaks olulist sündmust: Buffalo wings'ide ehk vürtsikate kanatiibade leiutamine 1964. aastal ja keeleteadlase William Rapaporti Buffalo-lause koostamine 1972. aastal.

Buffalo kanatiivad on Ameerikas põhiline õllekõrvane (niisiis täidavad nad sama funktsiooni, mis Eestis küüslauguleivad). Tiivad friteeritakse õlis (nagu peaaegu kõik toit USAs) ja valatakse siis üle tulise kastmega. Tiibade kõrvale pakutakse majoneesikastet ja selleripulki.

"Buffalo buffalo Buffalo buffalo buffalo buffalo Buffalo buffalo." on inglise keeles grammatiliselt igati korrektne lause, mis tähendab tõlkes "(Need) Buffalo piisonid, keda (teised) Buffalo piisonid kiusavad, kiusavad (omakorda teisi) Buffalo piisoneid.". Mis sellise asja peale kosta? Mõned ütleks ilmselt "James while John had had had had had had had had had had had a better effect on the teacher."

Ah jaa - juga! No see oli ka vägev! Eriti laevasõit Hobuseraua joa alla ja Cave of the Winds nimeline atraktsioon. Olgu siin ka ära toodud mõned fotod:

Ameerika juga (vasakul) ja Hobuseraua juga (taamal) päeval.
Jõe vasakule kaldale jääb USA, paremale kaldale Kanada.

Laev turistidega Hobuseraua joa all.

Niagara öösel.

Ameerika - kupongide maa!

Olen viimase poole aasta jooksul Ameerikas asjade ostmise suhtes tunduvalt targemaks saanud.

Esiteks tasub, kui vähegi võimalik, osta asju outlet'idest ehk tehasepoodidest. Kuigi need asuvad linnast tavaliselt paarikümne kilomeetri kaugusel ei-tea-kus, on riiete ja jalanõude hinnad seal kolm või neli korda Eesti hindadest madalamad.

Teiseks, kindlasti tuleb ostu õigesti ajastada (samamoodi, nagu sportlased ajastavad olümpiavormi). Kõige suuremad allahindused on novembri viimasel reedel - päeval pärast tänupühi - ehk nn mustal reedel. Siis avavad poed oma uksed juba südaöösel ja paremad pakkumised ja kaubad on hommikuks otsas. Erinevus Kaubamaja osturalli või Stockmanni hullude päevadega on seejuures see, et allahinnatud kaup ei ole ainult XXXL või muul põhjusel seismajäänud kaup. Tavaliselt hinnatakse kogu poes leiduv kaup 70-90% alla.
Suured allahindlused on ka vahetult pärast jõule, presidendipäeval, Martin Luther King Jr päeval, valentinipäeval ja igal muul pühal.

Kolmandaks (ja võib-olla kõige olulisemaks) - enne poodi minemist kontrolli, kas internetis pole saadaval mõnda selle poe kupongi! Lausa arusaamatu on, kui palju selline paberitükk võib aidata raha kokku hoida. Ja kupongi saamiseks ei ole vaja muud teha, kui see kodus välja printida. Kui Sul on internetiühendusega telefon, siis võid kuponge otsida alles kassajärjekorras seistes!

Mõned elulised näited:
1. Ostsin hiljuti internetipoest endale fotoaparaadi, Olympus E-PL1. Amazonist ostes oleks aparaat maksnud 599 dollarit, Eestis Photopointist ostes 9999 krooni. Kuid õnne kombel leitud kupongi abil võlusin internetipoe originaalhinnast veel 125 dollarit alla - niisiis lõpuks sain aparaadi täpselt kaks korda odavamalt kui Eestist.
2. Outlet'ides ringi jalutades jäi pilk ükskord pidama mingile putkale, kust sai osta selle kaubanduskeskuse kõikides poodides kehtivaid superkuponge - kuponge, mis oma väärtuselt veel vingemad kui need, mis internetis üleval. Selgus, et kupongiraamatu eest nõuti $15 dollarit, kuid tudengitelt loomulikult raha ei küsita. See voldiku abil õnnestus mul hiljem tehtud ostudel hinnast veel oma 30% alla saada.

Ikka harjumatu on see kupongide värk! Aga tasub ära, igatahes.

Penn Relays

Penn Relays on Pennsylvania ülikooli staadionil toimuv suur teatejooksuvõistlus. Esimene Penn Relays toimus rohkem kui sada aastat tagasi (1895). Võistlused kestavad kolm päeva (neljapäevast laupäevani) ja kokku osaleb neil üle 22000 jooksja (peamiselt USA keskkoolidest ja ülikoolidest). See tähendab, et osalevate sportlaste arvu poolest on Penn Relays suurem spordiüritus kui olümpiamängud!

Kõik olümpiamängudel osalenud USA sprinterid on kunagi Penn Relays'il jooksnud. Seda nostalgiatunnet ära kasutades meelitavad korraldajad igal aastal võistlustele mõne superstaari, noortele eeskujuks.

Franklini staadion, kus võistlused toimuvad, on minu laboriaknast hästi näha. Vaade staadionile pisut enne seda, kui Usain Bolt seal 8.79 sekundiga 4x100 m teatevahetust jooksis (tema jooksmise ajaks olid staadioni vallutanud ei-tea-kust välja ilmunud jamaikalased):

Du Ponti Eksperimentaaljaam

Vähem kui nädalapäevad tagasi külastasin ekskursiooni korras firma Du Pont Eksperimentaaljaama-nimelist uurimiskeskust. Veidi rohkem kui 100 tööaasta jooksul on selles keskuses tehtud lausa uskumatuid läbimurdeid materjaliteaduses. Just siin avastati 1935. aastal nailon (vt. kaarti, selles majas all vasakus nurgas), samuti on siit pärit teflon, PET (see plastmass, millest plastikpudeleid tehakse), Lycra (polümeer, mis meeste sokkide sees on), Kevlar (kuulikindlate vestide materjal), Nomex (tuletõrjujate riietus), neopreen (üks esimesi sünteetilisi kummimaterjale), Nafion (üks parimaid elektrolüüdimaterjale polümeersete kütuseelementide jaoks) ja veel teisi tehnoloogiliselt olulisi materjale. Hoones 363 avastas C. Pedersen krooneetrid (Nobeli preemia 1987).

Ekperimentaaljaama kaart ja nende peamised leiutised.
Allikas: http://www2.dupont.com/Science/en_US/rd/station/index.html

Keskuses töötab praegu u. 2000 teadlast, kellest 600 on doktorikraad. Meie külastuse eesmärgiks oli tutvuda Du Ponti päikesepatareide osakonnaga.

Saime lühiülevaate sellest, kuidas uurimisprojektid kohvikus salvrätikutele kritseldatud joonistest edu korral oma tee lõpptarbijani leiavad. Päris huvitav oli saada pisut aimu sellest, kuidas teadus ja äri üksteist toetama peavad. Näiteks - kuigi sa võid olla just leiutanud ägeda meetodi, mis muudab mingi vidina 10x konkurentide omadest paremaks, ei ole asjal kuigi palju jumet, kui see meetod teeb ühtlasi vidina tootmise 100x kallimaks. Elementaarne, Watson - aga ülikoolis n-ö puhast teadust tehes ei pöörata sellistele pisiasjadele, nagu asja hind, igapäevaselt erilist tähelepanu.

Järgnesid mitmed ettekanded Du Ponti praegustest projektidest ja jalutuskäik nende laborites. Laboris meid oodanud inimeste ilmne asjatundlikkus ja seal leiduva aparatuuri tase oli äärmiselt muljetavaldav.

Lõpetuseks midagi, mis mulle kohe eriliselt meelde jäi - see on Du Ponti eesmärk. Firma eesmärgiks on muuta oma toodetega võimalikult paljude inimeste igapäevaelu: luua materjale, mis eraldiseisvana tunduksid ehk võib-olla arusaamatudki (imelikud kiled, plastmassid, plögad), kuid mis tagavad meile oluliste vidinate (telefonide, sülearvutite, sokkide) töökindluse ja muudavad nad meile mõnusamaks. Just mõnusus ja mitte odavaim hind on see, millega Du Pont üritab oma uusi tooteid turustada. Du Pont - the miracles of science!

Oi, kuidas mulle meeldivad igasuguseid kasulikke vidinaid välja mõtlevad firmad!

Skulptuuridest

Umbes 100 milj krooni maksnud Vabadussõja võidusammas ei ole ainus maailmas viimase aasta sees valminud suurejooneline monument. Leidsin veel paar põnevat skulptuuri.

1. Bill Clintoni kuju Pristinas (Kosovo) - 1 miljon krooni, avati 1. novembril 2009.

Allikas: http://aftermathnews.wordpress.com/2009/11/02/bill-clinton-unveils-statue-of-himself-in-kosovo/

2. "Aafrika taassünd" Dakaris (Senegal) - 300 miljonit krooni, avati 3. aprillil 2009

Allikas: http://www.artknowledgenews.com/files2010jan/Rubbish-Monument-African-Renaissance.jpg

See skulptuur on selle poolest võidusambale väga sarnane, et sedagi on pidevalt ümbritsenud suur poleemika. Esiteks loomulikult on nii suure skulptuuri püstitamine väga kulukas ettevõtmine - ja nagu pildilt näha, saaks Senegalis ehk sama raha muul otstarbel paremini kasutada.
Teiseks - samba ehitasid põhja-korealased. Arvestades, missuguste hiiglaslike kujude püstitamisega nad kodus on hakkama saanud, võib-olla mitte kõige halvem valik.
Kolmandaks - valdavalt islamiusku senegallastele on tõrvatilgaks meepotis skulptuuril kujutatud naise liialt kõrgele ulatuv seelik ja puuduv peakate. Kuju ehitamise ajal kaaluti vahepeal lausa seeliku pikemaks muutmist...

Kuid huvitavaid projekte on ees ootamas veelgi - näiteks 10-meetrine paavst Johannes Paulus II kuju Santiagos (Tšiili), mida kohalikud juba paavstosauruseks on ristinud.

USA tervishoiusüsteem

Sel nädalal oli Ameerika Ühendriikide tervishoiusüsteemi jaoks suur päev. Vastu võeti uus seadus (Patient Protection and Affordable Care Act), mis toob kaasa esimene laiahaardelisema reformi selles valdkonnas viimase 40 aasta jooksul.

Et seaduse mõju paremini hoomata, peab kõigepealt aru saama USA ja Euroopa ravikindlustussüsteemide vahelistest erinevustest. Siin on lühike võrdlus USA, Inglismaa ja Eesti süsteemidest. USA ja Inglismaa andmed pärinevad lehelt

http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=110997469

See on päris huvitav leht, sest võimaldab omavahel kõrvutada USA, Jaapani, Šveitsi, Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hollandi süsteeme. Eesti andmete juures on ära toodud viited allikatele.

Pidin tabeli pildifailiks konverteerima, sest Wordi poolt genereeritav HTML on meta-koodi täis:

[1] http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvastik
[2] http://uuseesti.ee/17695
[3] http://www.arstideliit.ee/et/palgad2007/Myydid_2.osa.doc
[4] http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/EHK_eelarve_2010_seletuskir_kodulehele.pdf

Niisiis on näha, et USA oma üle 15% SKP-st tervishoiukulutustega ja üle 6'000 dollarilise keskmise aastase raviarvega suudab edukalt kindlustada vaid u 85% elanikkonnast. Eestis saaks sama raha eest kindlustada 8 inimest ja jääks veel natuke raha ülegi. Erinevuse põhjuseid on kaks: 1) USAs tõesti kasutatakse inimeste ravimiseks kõige uuemat tehnikat (hind ei ole oluline, sest kindlustused lisavad rõõmuga uue kalli meetodi hüvitavate protseduuride nimekirja, ning suurendavad siis kindlustusmakset); 2) ka kõige lihtsama raviprotseduuri osatakse küsida hingehinda (nt mul on langenud osaks õnn lasta endast 80-dollariline röngtenipilt teha).

Mis siis uue seadusega muutub? (täielik nimekiri siit)

1. Aastaks 2019 peaks kindlustatute osakaal elanikkonnast tõusma 95%-ni (kõik inimesed, kes elavad allpool 133% vaesuspiiri, kaetakse Medicaid'iga)
2. Ravikindlustus peaks muutuma odavamaks (täpsest mehhanismist ei saa aru).
3. Kroonilised haiged ei pea enam kõrgemaid kindlustusmakseid maksma.
4. Kaob ära kindlustuse poolt hüvitavate raviprotseduuride ülempiir (praegu 10 protseduuri aastas).

Ja lõpetuseks mõned huvitavamad punktid, mis rakenduvad aastal 2014:
5. Restoraniketid peavad menüüdes toitude kõrval hakkama näitama nende kalorisisaldust, kliendi soovil avaldama ka täpsemat informatsiooni (rasva-, süsivesikute, naatriumisisaldus jne)
6.Riik hakkab trahvima inimesi, kes pole kindlustatud (ei laiene vaestele ja usuhulludele).