USA tervishoiusüsteem

Sel nädalal oli Ameerika Ühendriikide tervishoiusüsteemi jaoks suur päev. Vastu võeti uus seadus (Patient Protection and Affordable Care Act), mis toob kaasa esimene laiahaardelisema reformi selles valdkonnas viimase 40 aasta jooksul.

Et seaduse mõju paremini hoomata, peab kõigepealt aru saama USA ja Euroopa ravikindlustussüsteemide vahelistest erinevustest. Siin on lühike võrdlus USA, Inglismaa ja Eesti süsteemidest. USA ja Inglismaa andmed pärinevad lehelt

http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=110997469

See on päris huvitav leht, sest võimaldab omavahel kõrvutada USA, Jaapani, Šveitsi, Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hollandi süsteeme. Eesti andmete juures on ära toodud viited allikatele.

Pidin tabeli pildifailiks konverteerima, sest Wordi poolt genereeritav HTML on meta-koodi täis:

[1] http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvastik
[2] http://uuseesti.ee/17695
[3] http://www.arstideliit.ee/et/palgad2007/Myydid_2.osa.doc
[4] http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/EHK_eelarve_2010_seletuskir_kodulehele.pdf

Niisiis on näha, et USA oma üle 15% SKP-st tervishoiukulutustega ja üle 6'000 dollarilise keskmise aastase raviarvega suudab edukalt kindlustada vaid u 85% elanikkonnast. Eestis saaks sama raha eest kindlustada 8 inimest ja jääks veel natuke raha ülegi. Erinevuse põhjuseid on kaks: 1) USAs tõesti kasutatakse inimeste ravimiseks kõige uuemat tehnikat (hind ei ole oluline, sest kindlustused lisavad rõõmuga uue kalli meetodi hüvitavate protseduuride nimekirja, ning suurendavad siis kindlustusmakset); 2) ka kõige lihtsama raviprotseduuri osatakse küsida hingehinda (nt mul on langenud osaks õnn lasta endast 80-dollariline röngtenipilt teha).

Mis siis uue seadusega muutub? (täielik nimekiri siit)

1. Aastaks 2019 peaks kindlustatute osakaal elanikkonnast tõusma 95%-ni (kõik inimesed, kes elavad allpool 133% vaesuspiiri, kaetakse Medicaid'iga)
2. Ravikindlustus peaks muutuma odavamaks (täpsest mehhanismist ei saa aru).
3. Kroonilised haiged ei pea enam kõrgemaid kindlustusmakseid maksma.
4. Kaob ära kindlustuse poolt hüvitavate raviprotseduuride ülempiir (praegu 10 protseduuri aastas).

Ja lõpetuseks mõned huvitavamad punktid, mis rakenduvad aastal 2014:
5. Restoraniketid peavad menüüdes toitude kõrval hakkama näitama nende kalorisisaldust, kliendi soovil avaldama ka täpsemat informatsiooni (rasva-, süsivesikute, naatriumisisaldus jne)
6.Riik hakkab trahvima inimesi, kes pole kindlustatud (ei laiene vaestele ja usuhulludele).

Õitsengu Energia ehk "Ei saa me ilma haibita"

Millegipärast on nii, et kogu kütuseelementide teema lihtsalt nõretab ülespuhutud loosungitest ja kiidulaulust. Hea näide sellest on mõni nädal tagasi USA aktsiaturule tulnud firma Bloom Energy ja kõik nendega seonduv.

Alustuseks soovitan vaadata ühte esimestest avalikest intervjuudest, mis selle firma juht andis saatele "60 minutit":

http://www.youtube.com/watch?v=khK_QTWl5Nc

Mõned kommentaarid video juurde:

2:01
Firma asutaja on niisiis ka raketiteadlane, töötanud NASAs ja teab, kuidas Marsil hapnikku toota. Niisiis, tõeline teadlane.

Siiski, kogu lugu ei ole välja mõeldud. Sridhar on NASA jaoks uurinud plaatinal põhinevaid CO2 eletrolüüsereid (kel juurdepääs, võib lugeda Solid State Ionics, 93, 3-4, (1997) 321-328, doi'd kahjuks ei leidnud). Viide tema tööle hilisemast samateemalisest artiklist:

Most of these [electrolyzers] have focused on O2 production for
space missions and have employed expensive bulk Pt electrodes that
would not be practical for large-scale CO2 electrolysis as would be
required for sustainable chemical and fuel production. Furthermore,
the overpotentials for the Pt electrodes used in these studies were
very high, so that the efficiency for CO2 reduction was low.

F. Bidrawn et al., Electrochemical and Solid-State Letters, 11, 9, (2008) B167-B170.

Niisiis, mingi imemehega siiski tegemist ei ole. Ja kütuseelement leiutati rohkem kui sada aastat tagasi.

3:23
Millegipärast ei meeldi kellelegi tornjahutid. Need on need tossavad asjad tuumaelektrijaamade juures ja seal videos. See jahutitest väljuv "toss" ei ole mingi mürgine gaas, vaid veeaur.

6:14
Aa - puhas kuld. Salapärane liiv, roheline ja must möks. Kõik, kes keraamiliste kütuseelementidega kokku puutunud on, teavad, et "liiva" näol on tegemist üttrium-stabiliseeritud tsirkooniumoksiidiga. Mitte kuigi suupärane nimi ühele materjalile ehk (mis võib-olla põhjustas ka selle liivajutu), aga kahjuks jätab see mulje, et tegemist on mingi äärmiselt labase materjaliga: mine aga randa ja kaeva! Liiva keemiline valem on SiO2 ja kui nende elemendid oleksid tõesti liivast tehtud, siis ei tuleks neist kõige väiksemat piuksugi elektrit.

Must kiht koosneb tõenäoliselt lantaaniga dopeeritud strontsium-manganiidist (kütuseelementide kõnepruugis LSM) - materjalist, mida on uuritud üle 30 aasta ja mis on põhiliseks komponendiks näiteks Siemensi ja veel mõne firma kütuseelemendis.

Roheline kiht on nikkeloksiidi ja üttrium-stabiliseeritud tsirkooniumoksiidi segu, jällegi ammu teada-tuntud materjal. Ettevaatust, tädi - nikkeloksiid on kantserogeen! (Kütuseelemendi töö käigus muudetakse nikkeloksiid metalseks nikliks, mis on ohutu - nii et töötavas elemendis mürgiseid materjale pole).

Arvestades videos näidatud elektrolüüdi paksust ja kasutatud materjale, võib arvata, et reklaamitav kütuseelement töötab u 900 kraadi juures ja annab hinnanguliselt 100-200 mW energiat ruutsentimeetri kohta. See on kordades vähem, kui mõne teise kütuseelemendi firma (Versa, Siemens, CFCL, Topsoe) elemendid on võimelised tootma 700 kraadi juures.

Ma loodan, et minu sõnum on selge - siin ei ole tegemist mitte mingisuguse materjaliteaduse revolutsiooni, vaid pigem väga eduka PR-kampaaniaga. Tehnoloogia ja materjalid, mida videos demonstreeritakse, on umbes 15-20 aastat vanad.

6:56
Karbi keskel asub soojusisolatsiooniga ümbritsetud kütuseelemendite kuhi (stack), selle ümber maagaasi reformimise seadmed ja soojusvahetid. Ukse sees on filtrid, mille kaudu siseneb elementi õhk. See on koht, kus firmale tuleb tõesti au anda - 100 kW süsteemidega on suutnud välja tulla vaid vähesed teised firmad.

7:58
Keraamilistel materjalidel põhinevate kütuseelementide eelis on tõesti sobilike kütuste lai valik. Mida aga see mees mõtles selle all, et tema seade on võimeline töötama päikeseenergial, jääb igavesti saladuseks...

Millised järeldused sellest siis teha? Bloom on kahtlemata väga edukalt kogu meedia tähelepanu enda peale tõmmanud. Kuigi ühtki uudist sellest veel ei ole, siis arvatavasti suutsid nad ka oma aktsiate esmapakkumise käigus alginvestorite sisse pandud $400 miljonit tagasi teenida. Kas sellel firmal ka tulevikku on? Raske ennustada.

Ühest küljest teeb selline salatsemine ja kiidulaul pahaseks, teisalt tuleks nende edu kõikidele teistele kütuseelementidega tegelevatele firmadele ja uurimisasutustele kahtlemata kasuks. Natuke kardan aga seda, et kui Bloom pärast sellist meediamulli lõpuks hingusele peaks minema, siis on järgmistel firmadel juba märgatavalt raskem oma ideedele rahalist toetust leida, ja kogu uurimisvaldkond saab tugeva põntsu.

Tuuled ja tormid

Viimasel ajal on olukord Philadelphias olnud üsna "tormiline". Nagu Eesti uudistestki lugeda võis, sadas meil siin eelmisel nädalavahetusel ühe ööga maha 40-50 cm lund. Kuigi see lumi hakkas praktiliselt kohe sulama, oli teisipäeva õhtuks, kui uus paarikümne sentimeetrine ports lund tuli, linn siiski veel paksu lumevaibaga kaetud.

Mu korterinaabri sõnul on USA 50 osariigist tänase seisuga lumevaba vaid üks (Havai). Lund on isegi Florida põhjaosas ja lõunaosariikides!

Mõned pildid teisipäevasest sajust:

Need vaesed autoomanikud küll järgmisel päeval õigeks ajaks tööle ei jõudnud.

Mahasadanud lumi põhjustas siin loomulikult omajagu segadust. Kuigi lund sajab siin igal talvel ikka korra-kaks, on kõik harjunud sellega, et seda tuleb vähe ja et see sulab kohe ära. Niisiis puudub inimestel tavaliselt ka kõige elementaarsem lumetõrjevahend - lumelabidas. Selle asemel puistatakse tänavatele ohtralt soola (ikka kohe nii, et tänav on soolast valge/roheline).

Näide inimlikust leidlikkusest: harja puudumine ei tähenda ju veel seda, et auto puhastamata jääb. See pidžaamapükstes üliõpilasneiu kasutas autolt lume pühkimiseks lacrosse'ikeppi (lacrosse on eesti keeles kahvpall, vaata http://et.wikipedia.org/wiki/Kahvpall).
Samal päeval nägin teel kooli vanapaari, kes puhastas oma autot lendavate taldrikutega.

Tänavate sulatamiseks varutud sool.

Et ei libiseks...

Lõpetuseks - tegelikult ei olnud ühe keskmise eestlase jaoks need lumised päevad sugugi hullud. Mulle jäi Postimehe ja EPLi uudiseid lugedes selline mulje, nagu oleks meil siin mingi suurõnnetus - ikkagi torm! Tegelikult sadas lumi maha täiesti rahulikult, polnud tuult, polnud isegi külma (kõigest paar kraadi alla nulli). Aga ürita Sa seda kohalikele selgeks teha! Ütlevad: "Vaata, kui palju meil lund on! Järelikult oli torm!"

Täna õhtul: Neeme Järvi

Täna õhtul kell 20 juhatab maestro Neeme Järvi Philadelphia sümfooniaorkestrit. Kavas on ameerika helilooja George Walkeri viiulikontserdi maailma esmaettekanne ja valik Richard Wagneri muusikat.

Olen igatahes üsna põnevil. Eks siis homme muljetan.

Eriskummaline talv

Selle foto tegin eile hommikul oma maja ees. Sooja oli 17 kraadi ja päike paistis.

Täna on "õnneks" palju tavalisem ilm: 0 kraadi ja vihma-lumesegu.

Limps või koola?

Roomas tuleb teatavasti käituda nagu roomlane. See reegel kehtib ka kohalikus poes / McDonald'sis limonaadi küsides. Kas pop või soda või coke või hoopis midagi muud?

Vastuse sellele küsimusele aitab leida järgmine kaart:

Allikas: http://popvssoda.com:2998/

Tuuline linn

Eelmisel nädalavahetusel toimus Chicagos, Tuulises linnas kõikidele Fulbright Science and Technology stipendiaatidele mõeldud seminar. See oli minu jaoks järjekorras juba 2. selline seminar, eelmine oli juunis ja Bostonis.

Fulbright Science and Technology Award (Fulbrighti stipendium teaduse ja tehnoloogia üliõpilaste jaoks) on USA valitsuse jaoks väga uus stipendium. Täpsemalt on seda välja antud ainult 3 aastat: esimesed ca 30 üliõpilast saabusid Ameerikasse üle-eelmisel sügisel (nende seas ka 1 eestlane). Järgmisel aastal anti kogu maailma peale kokku välja u 40 stipendiumit, Eestist sai stipendiumi 2 inimest. Arvestades, et sama ajaga oli Bangladeshist sama stipendiumi saanud samuti kõigest 3 inimest ja Indiast ainult 1, siis oli Eesti per capita stipendiumite arvu koha pealt kindlasti maailma esirinnas. Eelmisel aastal Eesti küll ühtegi kohta ei saanud, järgmisel sügisel aga on oodata jälle lisa.

Aga tagasi seminari juurde. Reede pärastlõunane programm algas kohe äärmiselt põneva külastusega Chicago lähedal asuvasse (vähemalt u 2 nädalat veel) maailma suurima osakeste kiirendi juurde - Fermilabi. Fermilabi auks ja uhkuseks on üle 6 km läbimõõduga Tevatroni-nimeline kiirendi, mille abil teadlased uurivad aine olemust ja püüavad mõista universumi tekkimise seaduspärasusi.

Fermilabi rahvuslik laboratoorium linnulennult. Esiplaanil peakiirendi ja taamal 6.3 km läbimõõduga Tevatroni kiirendi. Allikas: Wikipedia.


Fermilabi peahoone ees.

Täpsemalt uuritakse Fermilabis väga suurtel kiirustel (99.99999954% valguse kiirusest) toimuvate prootonite ja antiprootonite omavahelisi kokkupõrkeid. Kokkupõrkeid registreeritakse tavainimese jaoks täiesti müstilisi mõõtmeid võtvate detektoritega. Meil lubati uudistada laboratooriumi üht kahest põhilisest tööloomast - põrkedetektorit (Collider Detector). See 5000 tonni kaaluv ja 12 m läbimõõduga detektor on võimeline registreerima miljoneid kokkupõrkeid sekundis. Et meie külaskäigu ajal "katse parasjagu käis", näidati meile ainult detektori elusuuruses fotot.

Põrkedetektor.

Laupäeva ja pühapäeva veetsime peamiselt hotelli seminariruumides üksteisele oma uurimistöö tagamaid selgitades ja teiste ettekandeid kuulates. Laupäevase õhtusöögi eel pidas meile ettekande hiljutine Ruanda teadus- ja tehnoloogiaala minister Romain Murenzi. Täiesti uskumatu elukäiguga mees!

Ruandas sündinud, kuid väga noorena põgenikuna Burundisse suundunud, saatis ta pärast ülikoolist matemaatikadiplomi saamist 3 aastat järjest taotlusi erinevatesse Euroopa ülikoolidesse, et doktorantuuri pääseda.Lõpuks sai ta sisse Leuveni katoliiklikusse ülikooli (sugugi mitte halb kool). Pärast doktorikraadi saamist oli ta juba tagasi Ruandasse minemas, kui talle tuli pakkumine USAst järeldoktorantuuri tegemiseks ja tagasimineku plaanid jäid katki.
See juhtus 1993. aastal. Järgmisel aastal algas Ruandas kodusõda, mille käigus tapeti kuni miljon inimest, sh suur osa haritlastest. Jne-jne.
Viimati soovitas ta aga Ruanda valitsusel 100'000 lapsele tasuta sülearvuteid jagada ja koordineeris üleriigilise fiiberoptilise kaabli võrgu loomist ja selle ühendamist suurte ookeanialuste kaablitega.

Esmaspäeval jäi siis enne lennukile minekut veidi aega, et linnaga pisut lähemat tutvust sobitada.

God Bless America (J. Seward Johnson)

Chicago suure Oa peegeldusest.

Uba.